Hall

Näen sind, sinu nutuseid silmi.

Need minu südamesse prao on löönud.

Nüüd peas mitmeid tumedaid pilvi,

ringi morjendades...tunded on ära söönud.

Näen sind, sinu värisevaid käsi,

aastad toonud sulle hallid juuksed.

Kuigi räägid, et su elu on läbi,

tahan igaveseks, et jääksid mu juurde.

Näen sind, sinu nõrka keha,

mida jalad enam hästi ei kanna.

Siiski sinu naeratus kui hommikune eha-

sind pilvedele veel ära ei anna.

Näen sind, sinu muretsevat südant,

mis tundnud valu,armastust ja vaenu.

Ära muretse, ma saan hakkama

kui näed mu südames koos vanu aegu.

(2010,16a.)