.

Nii lihtsalt lahti lased,

just kui minevik olematu!

Mälestused triipudena kasel,

metsas mu meelel-surematu!

Olles su otsuseid oodanud,

järele jäänud vaid tühjad silmad,

tühi hing.

Labased lootused loodetud,

võtsid mult taas käed külmad,

tüki mind.

(2012,18a.)