Kas annaksid enda kõik?

Kas tuleksid?

Kui kadumas on võit,

kas tuleksid?

Mina tuleksin.

Tuleksin ikka ja alati,

mägede üle ja merede taha.

Läbi valu ja viha kaheti

kooriksin kurjusel naha.

Mina tuleksin.

Raiudes läbi metsa,

otsides vabadust.

Leides sinu- ehtsa !

Pakkudes armastust.

Nüüd vaid tuleksin,

ainult tuleksin.

Järgides sind,

ainult tuleksin.

*

Lehtede roheline sära,

mõtteid summutab vaikuse kära.

Päiksekiiri lendamas mulda,

väärtuslikumat kui kulda.

Nokast lõõritamas viis,

verandal kuldne serviis.

Su huulteil mahlaselt voolab,

mu peopesi salaja soolab.

Palavusest kadunud värvus,

õieke su juusteilgi närbus.

Tuulelt kadunud iil,

suveöö meid ootamas siin.

Sõidan

Sõidan.

Sõidan mõõda sind.

Liuglen.

Liuglev naha pind.

Ujun.

Ujun üle ookeani.

Sõuan.

Sõuan idast loodeni.

Ronin.

Ronin sinu juukseil.

Hõljun.

Hõljun kurgu nuukseil.

Ripun.

Ripun silma ripsmel.

Kukun.

Kukun karje piksel.

Lendan.

Lendan kurku pime.

Leian.

Leian südamelt nime.

Minu, minu, minu!

Minu nimi masinal.

Sinu, sinu, sinu!

Sinu saladusel vereval.

Laps

Ema pesnud sind vägivallaga,

isa sünnist saati lasknud jalga.

Õde võõras kui teine riik,

kasuisad vahetumas sealt ja siit.

Mida tunned, väike laps?

Ei... ära ütle, muidu näos on laks.

Ole oma toas

ole, ole vakka.

Istu nutujoas,

ära unistama hakka.

Kasva, kasva suuremaks,

et olla tugevam !

Mine, mine kurjemaks-

sees süda pimedam !

Otsides väljapääsu,

mida pole,

sõber surm järelejäänu,

kus pole kole.

See unistuste maa

sind tõmbamas.

Kuid sellest kinni haarata

ei suuda sa.

Nüüd lihtsalt nuta, ainult nuta.

End peites pimedasse tuppa, pimedasse tuppa.

(ei ole kirjutatud enda elu põhjal)

Külm

Külm näpistamas nahka,

huultel kiht.

Kiirtesoojust vaid tahta

igatseb piht.

Luud raskeks jäätund,

pale kui lumi.

Riideilt kulunud värvus,

sees kustumas tuli.

Juustel kristallvesi-

rauast raskus.

Silmadel kahekesi

udune paksus.

Selles tormis

üks kadunud hing.

Viimses kurvis

must, suitsune ving.

*

Ulumas tuul,

varju varisenud keha

katkisel suul

vohamas violetne liha.

Pimestamas lumi,

sõrmed sinakaks külmund.

Soojendav suvi

minu ja sinu jaoks surnud.

Vallandumas vihm,

nahalt pestud pimedus.

Kadumas siht,

mil pisara kibedus.

Hõljumas udu

hallide müüride vahel.

Lagunemas kodu,

mis hinges meil kahel.

Ärkamas päike

sinu silmis ja sees,

südames väike...

kuid suur minu ees!

Mõistuses äike-

näen sind poris, nii abitu...

Sinule läike

annab puust palitu.

(18.a)

Kuristik

Minu elu, sina oled

kui peidetud kuristik,

kus rukis kõrge ja tugev

ning lastel mänguks pimesikk.

Kui kutsusin lapsed mängule,

pimeduses neid juhatasin.

Naeru ja nutu saatel

nad kuristikku vuhasin.

Küll ootasin ka sind...

kuristikku külla.

Kuid vapra hundi rind,

ei tahtnud mängima tulla.

Nüüd ja igavesti,

ootan sind.

Pimeduses mesti

võta mind!

(2012,18a.)